Huvitav. Juhul kui peaks tõeks osutuma, et universum lõpmatult suur on, siis peaks ju ka universumi mudel olema lõpmatult suur. Järelikult - kui on võimalik ehitada vähendatud universum, ei saa ta olla lõpmatult suur. Kahju et astronoomid minu lehte ei loe, nüüd jätkuvad vaidlused sellel teemal ilmselt veel aastakümneid. Siiski - viimasel ajal paistab, et kaldutakse siiski lõplikkuse poole.

Seda vaadates meenus mulle üks asi.

Õhtu. Ma ei mäleta täpselt kas oli sügis või talv, igatahes mitte suvi. Kindlasti mitte suvi, sest tuled põlesid ehkki oli alles pärastlõuna. Ma arvan, et oli päratlõuna. Lasteaed. Asutus sitatriibuliste seintega. Ja mina, Ooker, (tõsi - tollal tuntud pigem Oli nime all), istun ja joonistan. Eemal käib hull möll - mingi kodumäng või tillinäitamine või kes teab mis seal parasjagu just käimas on. Ei, ära arva, et mina kodu ei mängind või tilli ei näidanud. Ikka näitasin, ega ma mingi nohik pole, aga sel hämaral pärastlõunal ma joonistasin. Värviliste pliiatsitega vist. Jah, selles olen ma tegelikult üsna kindel. Ma joonistasin värviliste pliiatsitega Triinut, Taavit ja Tuksi. Ning taas olen sunnitud nentima - ma ARVAN, et need võisid olla Triinu, Taavi ja Tuks. Ja ma ARVAN, et mul oli keeleots seda tehes hammaste vahel. On siiamaani. Muidugi mitte kogu aeg, ainult siis kui ma joonistan, ega ma mingi friik pole. Aga ma oskan keelt mõlemat pidi põiki keerata. Paljud oskavad ainult ühtpidi, mina siis nii päri- kui vastupäeva. Ma oskasin seda tegelikult juba siis, lasteaias. Isa käest õppisin. Nagu ka silmade pahupidi keeramist ja palju muud ägedat. Aga see pole praegu tähtis. Ma arvan, et see pole praegu tähtis. Päris kindel ma selles muidugi ei ole. Aga okei, lepime omavahel kokku, et see pole praegu tähtis, sest mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Ma tahtsin kirjutada sellest, et kui ma Triinu, Taavi ja Tuksi pildi valmis sain, maalisin ma suurte tähtedega joonistuse ülaserva "ELAGU LENIN!".

Suhelge minuga. Ma vastan teile. Nii kuidas oskan.

"Are you ready, boots? Start walking!"

Ärrrrrnghhh! Altkorruselt imbub joovastava järjekindlusega praetud lesta lõhna! RRRRRrrrrrrrnnnn! Rrrrrrrrhhhhh! Ma lähen löön neil varsti ukse maha! See on täpselt see õige lõhn. Mis toimub O peas? Peas? Nagu "herned"? Mh?

Telekast tuleb parasjagu Radiolinja uus reklaam. Laste kasutamine (reklaamis) tuleks ikkagi ära keelata. See võib mõnele inimesele midagi tähendada, lapsepõlv võib kogemata meenuda. Las olla parem idiootlik kopraonu. Las olla Kälgoniiidi remondimees. Tere, mina olen Andrus Veerpalu. Mäletate veel?

Aga telekast tuleb parasjagu (kus ma küll olen seda varem kuulnud?) Korsika ralli saade (kui reklaamklipid kord läbi saavad). Ma helistasin paar tundi tagasi emale. Kõne käigus selgus, et Saaremaal käib parasjagu Saaremaa ralli. Ja paar kiiruskatset läffad otse meie aia tagant läbi. Mis sa arvad, kas ma oleks taht seda vaadata? MH? Ah? Sanaka poolt tulivad ja pöörasivad kuursaali poole, eh? See pole vast ju ehk päris just lihtne pööre? Huh? Loodetavasti sõitsivad nad meil aia ikka maha :p

Noneh.

Scott Greene Fine Art - Hirsh Greene Press

Polegi ammu enam mingeid linke postitanud.

Lugupeetud kodanik Polaarkaru, kui sa seda siin kunagi nägema peaksid, siis ole kena ja kirjuta kommentaari selle sõnaraamatu aadress, millest sa siin kirjutad. (Juhul, kui tegemist ikka on miski online-sõnaraamatuga.) Googeldamine märksõnadega "I'm a stupid little dictionary" ei andnud erilist tulemust, aga vahel oleks vaja mõnd sõna vaadata küll. Oodatud on ka muude sarnaste projektide aadressid. Kasvõi sellised.

Kuulas kord Ooker hommikul unesegasena Kuku raadiost reklaami - miski kütusefirma kõllike oli ilmateate juures. Ja ehkki Ooker hiljem enam päris sõna-sõnalt kõlli sisu ei mäletanud, kõlas see umbes nii:

"Ilma teeb soojemaks XXXXXX." (XXXX - tõesti ei mäleta, mis nimi sellel oli, mingi NipiKütus või Profikütus või Kodukütus või midagi)

Ookeri silmad klõpsasid lahti. Säherdust avameelsust ei osanud ta küll ühelt kütusefirmalt oodata. Muidugi, alati saaks ju asja veel täpsemalt ja tabavamalt sõnastada á la: "Profikütus & kasvuhooneefekt - need me sõbrad kahekesi!" - aga tubli algatus seegi.

Mis edasi? "Marlboro - kopsuvähk garanteeritud?"

Etskae, ma hakkangi muutuma tasapisi reklaamikanaliks :) Ei oska siinkohal ürituse enda kohta suurt midagi öelda, aga reklaampinna tellijad saavad seda ise kommentaarides teha. Uue meedia powwa!

maimik. kilmi. elav jõud.

olgu need sõnad siis ka siin ära mainitud. sest et igal pool mujal nad on. ega mina siis millegi poolest teistest parem ei ole, et mul nagu ei sobiks sellest siin kirjutada. palun, kasvõi ühe korra veel:

maimik. kilmi. elav jõud.

Riidest kott.

Ostsin endale mõni nädal tagasi jo-jo. See on selge märk, et ma pole normaalne. Ma saan varsti kolmkend. VÄHE SELLEST - ma mängin kah teinekord õhtuti oma jojo'ga! Tahaks mingeid ägedaid trikke osata ja puha. Aga see on üks lihtsamaid asju mida tahta - võib-olla sellepärast?

Võrdle ise:

1. Ma tahaksin, et maailmas valiseks rahu ja tasakaal.
2. Ma tahaksin jo-jo'ga ägedaid trikke osata.

Vaat mis kõik välja tuleb tänu tragidele spämmeritele! Kuradi tööandjad, ei lase vahus (hiljem: heh, mis tore lapsus linguae) porri ka enam töö ajal vaadata! Pagana vereimejad!

Natuke reklaami kah:

Ma ise vist ei lähe, sest ma kardan inimesi, aga kindlasti on vahva - seega soovitan.

Ja kui sinul, kodanik, peaks mingeid olulisi teateid olema, siis võime ka need siia üles panna - siin saidil näeb neid keskeltläbi mõnikümmend inimest päevas. Muuhaahaa!

Kaks toredat mängu:

Hangman for the mentally disabled
ja
Internet tennis

via BoingBoing

Täna oli siis esimene kord, kui ma oma sedasammustki bloogi unes nägin.

Et lugesin siis mina siinsamas mingile oma kirjale jäetud kommentaare ja Krish oli lisanud oma kommentaarile mingi ballooni või spray või tuubi pildi. Pildil klikkides oli minu suureks üllatuseks see balloon ühtäkki mu käes. Ma mäletan siirast vaimustust sellise uue hüpertehnoloogia üle. Balloon sisaldas endas mingit magusat vedelat iirist või midagi. Enamvähem sihuke nagu jäätiste sees on. Mina muidugi klikkisin uuesti ja uuesti, et mitut tuubi saada, aga enam ei midagi. Tundub, et tegemist oli revolutsioonilise "Üks-balloon-per-nase" tehnoloogiaga.

Ma ei mäleta, et kas ma proovisin hiljem õnne ka mingitel luksautode või modelliagentuuride saitidel :)

Ahh, milline ilm on väljas!!! No ei, ma ei ole kitsi ka - kahemilline ilm on väljas!

Ma panin mõned klõpsitud pildid üles. Ma keerasin need mõned pildid kollakaks ja luitunuks ja kahvatuks. Mulle tundus, et nii on vaja. Mulle meenutab selline koloriit natuke eelmise aastatuhande viimase sajandi seitmekünendatel aastatel väismaalt saadetud fotosid. Minu meelest olid need äedad fotod - VÄISMAA fotod! Ma kuulasin lapsena visisevat ja krõisevat Ameerika Häält ja teadsin ja püüdsin ette kujutada, milline VÄLISMAA võiks olla. Ma nägin vahel koguni seda unes. Ma oleksin tahtnud VÄLISMAAL elada. Mul pole tänapäeval enam selliseid unistusi. Ma olen vist natuke ära surnud vahepeal. Ma peaks veel vist märkima, et Kudjape surnuaia piltidest on osad Kuti tehtud ja need, kus ma ise peal, on erinevate autorite kätetöö.

Jan Bronski

Laksaki! Eile õhtul läks elekter ära. Telekas kinni, arvuti pime, muusika vakka. Esiotsa istusin ma natuke aega pimedas toas. Tasapisi silmad harjusid, nii et eristasin juba seintel varjusid. Koridoris mõned karjusid, sest elekter oli ära kogu majas. Aga elektrit on inimesele vaja, oi kuidas on vaja, täitsa naerma ajab. Ja kuna ma pole enam suitsumees ei olnud ma kindel, kas mul on välgumihkel ikka kotis alles, selle kõige väiksema tasku sees. Aga oli. Ja töötas. Vähe sellest - lõõmas! Nii et ma läitsin küünlad ja tundsin ennast kuidagi poolikult, umbes nagu keegi, kellel jääb mingi asja tegemine elektrikatkestuse tõttu pooleli. Mul polnud midagi vaadata, vaatasin siis vahelduseks leeki. Asi seegi. Ja teate - see polnudki nii paha. Nii otsustasingi ma eile, et teinekordki võiks võtta aja maha. Ja keerata kõik kinni, mis siis et esialgu ei oskagi nii nagu ollagi. Umbes tunni aja pärast tuli elekter tagasi. Laksaki!

Lubatagu mulle siinkohal üks pisike tähelepanek. Mul on viimasel ajal mitmesuguseid erinevaid blooge lugedes tekkinud tunne, et hetkeseisu blogimaastikul võiks lühidalt kokku võtta Ott Arderi sõnadega:

Kõik kellegagi käisid ja näis, et neil on hea
Mis on küll neist nüüd saanud, ei tea
Ei tea, ei tea

Kas sa pole siis kuulnud - Rein nüüd käib Riinaga
Ja mina leidsin Mari ja Jaan käib Tiinaga
Ja Haagma juba neli kuud Kariniga käib
Vaid Nõgisto on üksi - näib, et alla käind

Kõik kellegagi käivad ja näib, et neil on hea
Kuid kauaks kokku jäävad, ei tea
Ei tea, ei tea