Põikasin siit läbi, et tsekata, kas äkki keegi on vahepeal midagi vaimukat või huvitavat siia postinud. Ei midagi. No ootame siis pealegi edasi, mul aega on.

Sedapuhku võtsin ette "Kuula rändajat" saate arhiivi. Ahvileivapuu-saates pajatas Hedrik Relve paar toredat lugu. Ühe võiks täitsa siin ära tuua.

Jumal pannud maailma luues baobabi kasvama lombi äärde. Kasvanud siis baobab seal ja näinud kogu maailma veepeeglist – tagurpidi. Muidugi hakanud puu protesteerima, et mingi ilge kamm on, et maailm on valesti tehtud. Kutsunudki siis jumala enda juurde ja öelnud, et maailm on valesti tehtud, et sa peaksid selle uuesti tegema. Jumal mõistnudki, et ta peab midagi ette võtma ning keeranud baobabil pea alaspidi. Nüüd, kui baobab veepeeglist maailma vaatab, tundub talle kõik õige olevat. Nii saigi maailm jälle ilusti paika.

Pilt on pärit www.baobabs.com lehelt

Pirnid panevad peertama vol 2.

Veel "vanu" postkaarte. Ma praegu mõtlen, et hakkasin ma neid "kaarte" siia vist seepärast tegema, et J. leidis õuemaja renoveerides lae ja katuse vahelt vanade postkaartidega albumi. Esilehel oli pühendus ka - ma ei mäleta täpset daatumit, oli kusagil seal eelmise sajandi teise kümne alguses. Omast arust tegin sellest millalgi pilte ka, aga ei leia neid praegu üles. Ema kutsus eksperimentaalrisottot sööma, eks ma siis klõpsin uuesti mõne klõpsu.

Kuna Selveri anekdoot vol.1 on siin kusagil allpool kenasti olemas, siis oleks vist paslik ära tuua ka Selveri anekdoot vol.2, mis, nagu eelminegi, postkasti potsatas:

Naine laob Selveris lindi peale kaks saia, liitri piima, pakk mune, jupp vorsti ja pudeli veini. Toimingut jälgib järjekorras seisev pisut vintis mees ja lausub:
"Te olete kindlasti vallaline."
Naine on hämmingus, heidab pilgu ostetud kaubale, juurdleb pisut, punastab ja vastab:
"Olen tõesti, aga mille järgi te seda otsustate?"
"Te olete lihtsalt õudne peletis."

Ma usun, et neid nalju üllitab Selveri turundusosa konn - täitsa tasuta reklaam ju.

Värviliste lehtede tasane sahin on muutumas vilinaks raagus okstes.

ETV pealt tuleb parasjagu see va hirmus film, mida ma enam teist korda igaksjuhuks vaadata ei julge. Mujalt tuleb mingi kräpp. Nii et telku langeb ära. Võiks teha G.-ga paar head Colin McRae Rally 04 ringi, aga teinekord kuumeneb millegipärast mu kuramuse graafikakaart üle ja tahab restarti. Restarti ei tahaks momendil lubada, sest torrentis tiksub viimaseid megasid Jarmuschi "Coffee and Cigarettes". Nii ma siis olingi sunnitud viimases hädas siia kirjutama tulema. Masendav, kas pole? Vähemalt on mul veel pool putlit ispaanja veini.



Be excited! Be be excited!

Pirnid panevad peeretama.

Eestlane! Poeta juba täna õhtul hüpermarketis sisseoste tehes ostukärru viina ja hapukapsa vahele ka paar pakikest kodumaiseid uudistooteid!

Kuuse sõnul käitus Lenk täiesti ebaadekvaatselt ja kõndis mikrofoni poole nagu mingis lummuses. "Midagi sellist pole telemajas veel iialgi ette tulnud," lisas saatejuht. Hirm Lengi ees kasvas nii suureks, et Kuusk kaalus juba turvameeste kutsumist.


Hirm Lengi ees.

Eile panin ma rattale lambi külge. Sest et ma käin pimedatel maanteedel sõitmas. Ja oktoobriööd on juba nii pimedad, et ei näe sõrmegi kusagile pista. Õnneks on mul vähemalt marsruut, kus autod ei sõida - kellelgi lihtsalt pole õhtusel ajal sinnakanti suurt enam asja.
Niisiis. Sõidad. Pime. Vaikne. Kummide sahin. Pea kohal kummuvad kuplina mustmiljon tähte. Ja kui tuul on tagant, siis saad eriti hea hoo sisse, siis viskad käed kahte lehte laiali. Tiibadeks. Mööda valget telgjoont. Nii võidaks ma isegi Rahutuuri.

Veel naljakaid silte. Sedapuhku siis Kuressaares tegutseva Linnakiriku oma. Säherdune on Saare Kaluri maja küljes.

Kuulasin just Michel Petrucciani imeilusat klaveripala. Nii pisike mees nii suure pilli taga ja nii hea tulemus. Kontserti vaadata on muidugi elamus omaette - see näeb välja nagu Taaveti ja Koljati võitlus. Kusjuures Mezzo pealt võib vahel öösel hilja isegi näha. Siin, Saaremaal, ma Mezzot muidugi enam ei näe.

Meilile laekus just järgmine anekdoot:
Selveri kassiir küsib kliendilt: "Kas Teil Partner on?"
"On," vastab klient.
"Andke siia, ma tõmban läbi!" nõuab kassiir.


Hehehehe.

Ei tea, kas Saare Kaluri tagaseinal on siis säherdune silt või?

See eilne tšehhi film oli ka täitsa tore. Turism on üks naljakas asi. Puude juured kergitavad asfaldi üles ja see on tore, ehkki rattaga sõites mitte just väga. Kaks täpselt ühesugust kaubikut sõitsid teineteise järel just mööda Marientali teed. Oleks üksainus sõitnud, poleks ma seda tähelegi pannud, kolm oleks juba täitsa lõpp -päev oleks kohe tehtud olnud või nii. Täna on soe ja sompus. Ja tuulevaikne. Ma lähen vist veel fotokaga välja pärast ja siis ma alles teile näitan! Enne peab veel tööd tegema. Kõht on tühi.

Lõpetasin just väikese sõjatantsu. Sest suhtkoht kuradi külm on. Kuradi ahvid ei hakka kütma ka. Käed kohmetuvad klaviatuuril. Nii ma siis istun siin kampsun seljas ja triibline pibo peas. No nii külm ka ei ole tegelt - see viimane on rohkem selleks, et endal jõle cool olla oleks. Aga no aeg-ajalt väike hüppamine, sõjatants ja kätekloppimine paneb vere jälle käima. Teine variant on rattaga vahepeal ihu soojaks kimada. Ka seda praktiseerin tihti. Kui ilus ilm on. Siis teen pilti ka. Täna näiteks sellise:



Eile näiteks sellise:



Ja veel - kui kellelegi tundub, et mind messengeris ammu näha pole, siis peaks avitama kui mind uuesti "buddyks" lisada. Lihtsalt seesama vana aadress uuesti. Hm... Buddyks... Käisime M.-iga nädalavahetusel samanimelist filmi Sõpruses vaatamas. Oli täitsa tore küll. Selline lihtne ja noh... mitte nagu eestis tehakse. Ei. Muhe.

Kirjutaks isegi veel, aga pean nüüd minema jälle natuke hüppama. Teinekord siis.

Selle sygise taskushoidmise kastan on yles korjatud.

Tänane bussireis kulmineerus hetk enne väljumist, kui ma leidsin bussi laest ülaltoodud toreda sildi. Järgmiseks võiks olla: "HÄDAOLUKORRAS TÕMBA NAAHUI".

Minu kalendris võiks oktoobri kuu juures olla näiteks selline pilt.