Sammas ajagu verist vahtu välja!

Naljakas, ma polegi veel samba kohta sõna võtnud, ometi olen ma ju juba kogenud riigi ja omavalitsuste sümboolikaga tegeleja. Oo jaa. Mu Tallinna logo ja Eesti Märk [1] [2] on siia lehele palju huvilisi toonud.

Ühseõnaga. Asi on väga lihtne. Ma oleksin klaasist ristiga nõus, kui seesinane tuule jõul ringi käiks ja seeläbi elektrissimust genereeriks. Vat siis oleks asjal sügavam sisu ja sümboliseeriks ühtlasi meie energeetilist sõltumatust.
Võidupühal võiks ka verist vahtu välja ajada ja "umbluu!" karjuda, aga see on juba nagu ekstra lisa ja pole nii oluline.

Ära ole väärakas!

Peatume viivuks vabariigi aastpäeva künnisel ja vaatame iseenda sisse selle puhta ja värske zenluule puhangu abil:



Vot nii. Siia oleks veel vaja miksida natuke paaniflööte ja varakristlikku muusikat. Aga hoidke alt - küll ma ka sellega hakkama saan!

Noor Lenin ja sitt

Täna sittus mulle pargis lind pähe. Kena sentimeetri pikkune linnukakajunn istus juustes. Teate küll - kui lind pähe situb, on rikkust jalaga segada. See on tõestatud fakt.

Jahsoo. Novot. Minu tänaseks õhtulektüüriks on N. Netšvolodova ja L. Reznitšenko raamat "Lenini noorus". Väga ilus raamat. Ilus ja õpetlik. Sealt leidsin ma kaunid värsiread, mis pisike Volodja oma sõpradele deklameeris:


Eksole? Nii et selles valguses ei ole mul selle linnu pähe sittumisest tulenevast rikkusest mingit kasu. Jah. Ega ma eriti ei lootnud nagunii. Ma tahtsin hoopis küsida, et miks meie tänapäeval sõprade ringis nii harva teineteisele salme deklameerime? Volodjal paistis pisike salm tulevat täiesti nagu iseenesest. Oleks ju kena kohtudes hea semu või kunagise koolikaaslasega käia välja mõni pisike Krõlovi õpetlik valm või või, no ütleme midagi toredat Juhan Smuulilt:


Või minu poolest kasõi midagi Härra Lövi sulest:


Ee... Oot-oot... Millest ma nüüd kirjutada tahtsingi? Vist oli midagi piimatoodete hinna tõusu ja kinnisvarahindade languse korrelatsioonist... Õmmm... Jajaa.

PS: Ei tahaks küll hoobelda, aga ma olen suurepärane pealkirjade-panija.

Rõve sõim serbohorvaadi keeles

Seesammunegi et...
No see Kreisiraadio Leto Svet, onju.
Vaatasin ka. Minu meelest jäi midagi ikka nagu puudu. Eile metsas puid tassides sain aru milles küss. Asi on nimelt Võrnos. Eks Võrno parimad palad Kreisiraadios on olnud ikka naiserollid. Vaat, kui nüüd Võrno paneks pähe patsidega paruka ja vahetaks igava pulloveri bikiinide või naisodaviskaja kostüümi vastu, vat siis oleks asi potis ja võiks minna Euroopat vallutama küll. Ja Oja võiks ikka Alev Strömi kulmud ka ette panna, oleks jumekam.

HILJEM:
Etskae! Ruts saatis mulle väikse videovihje. Vat sellist Võrnot oleks vaja ka LetoSveti juurde



VEEL HILJEM:
Eks see läheb kah mõnes mõttes siia ritta - siis kui Peeter veel noor oli. On ikka äge küll, mis? Manana Estos Primi Futu Bänd. Aeg-ajalt on vaja mälu värskendada ja klassika üle vaadata: