Unenägu nr 4.

Olen Soomes. Nagu ootamatult selgus, saab Soome nii, et Tallinna Viru keskusest läheb üks koridor, mille lõpus on uks ja ukse taga ongi Soome. Soome on selline suur Maja Treppide ja Korrustega. Erinevatel Korrustel on mitmesugused Koridorid, Poed ja Kõrtsud. Akendest paistab meri ja Sadamad. Perspektiiv on õue vaadates kuidagi nihkes - silmapiir on justkui viltu või ei ole ta ühes tükis või kuidagi nii. Aga see ei ole hetkel mu jaoks oluline, sest mul on keskmisest kõvem Kusehäda. Käin mööda koridore ja uurin Silte ning Viitasid, lootuses leida mõnda Peldikut. Sildid on sihukesed rohelised tavalised Infoviidad, aga neist ei ole suuremat abi, sest nad on kõik ühesgused (vaata juuresolevat illustratsiooni [numbrid siltidel olivad siiski erinevad, esines vist ka suurtähti]). Kusjonks pressib üha ägedamalt peale. Õnneks leian ühe Avaliku Käimla. Seal on kõrvuti kaks Kabiini, neid teineteisest eraldav Vahesein on umbes kahekümne sentimeetri kõrgune. Kõrvalkabiinis on kummargil aga Üüratult Paks Naine ja oksendab mingit Mälutud Leiva moodi massi endast välja Sitapotti. Hoolimata kibedast Hädast ei suuda ma seal kusta. Turgatab pähe, et mõnes Kõrtsudest peaks ju ka vets olema. Sisenen esimesse. Kõrts on umbes mu magamistoa suurune ja Pruun. Pisikesed Joodikud istuvad pisikeste laudade ümber. Tagaseinas on WC uks. Ma mahun vaevu-vaevu sinna ubrikusse sisse, see on nagu Pisike Kapp, mille nurgas on Pilgeni Täis Ämber.

Ärkan üles. Varahommik. Kõva kusjonksikas. Käin ära. Aahh kui hea! Magan veel natuke.

Kõiges selles on ilmselt süüdi ühe tuntud kodumaise Toidutootja PurgiHerneSupp, mida ma eile endale vaaritasin ja mis tulisoolaseks osutus, mistõttu olin sunnitud oma Sisikonda õhtul ohtra Mageveega lahjendama. Ühe teise Tootja supp minu meelest nii soolane ei ole. Jätan meelde!

Ja kui sina juhtud olema selle kolme neljandiku seas, kes teeb oma ostuotsuseid blogidest saadava info põhjal, siis jäta meelde: ÄRA OSTA LIIGA SOOLAST SUPPI! Ja ühtlasi jäta meelde ka järgnev: "ÄRA OLE VÄÄRAKAS!"

Hästi panete vahel seal ETV-s, poisid ja tüdrukud.

Ma kipun arvama, et muud pole mul siia vaja lisadagi – asi on niigi selge.

...

1
2
3

Tänud Üllarile vihje eest ;)

"Suplejad(?)" (õli, 1600x700mm, fragment) Tundmatu nõukogude autori töö 20. sajandi kaheksakümnendate teisest poolest. Leitud 2005. a. suvel ühe Kuressaare Kaare tänava erakorteri vannitoa renoveerimise käigus. Korter kuulus algselt nõukogude armee ohvitserile, mistõttu on alust arvata, et tegu on toonase staabikunstniku loominguga. Tõenäoliselt sama autori töid võib osaliselt hävinenutena leida Kuressaares praegu tühjalt seisva ja laguneva endise piirivalvegarnisoni hoone teiselt ja kolmandalt korruselt.

Jälle oleks aeg üks unenägu ära rääkida. Õigupoolest nägin ma seda juba eile, aga ma pidin ennast natuke koguma, enne kui...

Niisiis. Muna. Ma hakkan unes endale muna keetma. Selleks et kindlaks teha, kas muna on keedetud või toores, tuleb see laual pöörlema panna, eksole, seda teame me kõik une pealt ka. Nii minagi. Ma panen unes muna pöördesse ja... ei saa aru, kas muna pöörleb või mitte. Ma ei oska seda seletada, mis tähendab, et "ei saa aru kas pöörleb või mitte". Muna nagu pööleks, aga samal ajal oleks samal kohal nagu teine muna, mis EI pöörle. Ma proovin veel, tugevamini. Ikka sama jama. Muna nii pöörleb kui ei pöörle. Kui ma nähtust ilmselgelt segaduses olles panen muna täie laksuga pöördesse, hakkab see käima METSIKU kiirusega (samal ajal muidugi ka paigal olles), aga lisaks ilmub ta ümber veel kerge kollakas halo. Vot nii. Mulle näkku ei nikuta!

Muide. M. tõi mulle suvel Soomest laheda raamatu "UNI", kus luuletused vahetuvad tühjade lehtedega. Tühjad lehed on selleks, et inimene saaks oma unenäod üles tähendada.

Mind ajendas sulge haarama EPL-ist loetud teade, et Tallinn endale taas uut logo otsib ja selle tarbeks koguni konkursi korraldanud on. Vaadake, see konkurss on puhas ajaraisk - minul nimelt juba on olemas Tallinnale uus logo. Ei hakanud ma midagi uut ja moodsat välja mõtlema, (inimestele ei meeldi see - kõik mäletavad ju WelComeToEstOnia keissi). Ei. Mina kasutasin juba olemasolevaid ja kõigile tallinlastele nii tuttavaid ja armsaks saanud märke.

Logo saab näha SIIN.

Ühtäkki meenus mulle, et ma ei ole siia ammu kirjutanud. Sel põhjusel tulin ma ja kirjutasin siia selle lühikese loo.