Ma valetasin ennist. Sittus küll. Otse randa. Kena jämeda julga. Take that.

Ma olin vahepeal Saaremaal.

Torm! Vihm! Pime! Kogu aeg pime! Päeval kah pime! Öösel veel rohkemgi. Katusepleki kolin.

Siis ma vist adusingi, et ainumas võimalus kuramuse kaamosest jagu saada on temaga rahu teha. Pime. Olgu. Vihm ja sitt. Okei. Külm. Olge lahked. Nii käibki. Aitüma. Või oli see siis, kui me Pessi ja Andre ja Sandriga käisime titerannas? Tuul tahtis õhku tõsta. See ta amet. Eksole, onju? Sellise tuulega ei saa ju arugi, et vihma sajab. Õhk vett täis. Siinkohal tahaks tänada oma jopet, kindaid ja mütsi. Tublid olete.

Me käisime Pessi ja Andrega titerannas. Päeval. Me käisime Pessi ja Andre ja Sandriga titerannas. Siis kui oli juba pime. Torm. Hah! Raju! Tegelikult sain ma sellest pimeduse- ja taevast-sadava-sitaga rahu tegemise värgist siiski vist alles öösel raamatut lugedes aru. Peale seda läksin ma läbi külma pööningu alla kusele. Hapukapsas ja küülik olid liialt janutama ajanud. Ära muretse, Pessi randa ei sittund, võid suvel rahulikult ujuma minna.

Mu ema tegi jõulude ajal neli saia: apelsini-, rosina- ja kaks niisama. Noh, tavalist. Ning küüslauguvorstikesi - vägagi küüslauguseid. Mis on sul sellele vastu panna? Hoiatan juba ette: see pole veel kogu loetelu, ma ei maini siinkohal ei hapukapsaid, ei küüliku- ega seapraadi, ämbritäit salatit. Meil on sedasi, et emal on Jeesupoisiga samal päeval sünnipäev: nii tulebki teha korraga jõulu- ja sünnipäevaroogasid, et kõik kodulised ja külalised kõhu täis saaksid. Minu sünnipäevast rääkimata. Ma võtsin vist nii mõnegi kilo kogu seda ilu nautides juurde. Küll korvpall avitab.

Tead, Jüri rääkis, et Kuressaare bussijaama pingid on papa Volli tehtud ja et ajalehekiosk ja mingi osa sisustusest on tema tehtud.

Tagasi Tallinna sõites oleks tahtnud raamatut lugeda, aga pimedaks läks. Kuna ma olin pimedusega just rahu teinud, polnud häda.

Veel oli mingeid asju, millest ma sulle rääkida tahtsin. Küll ma meelde tuletan.

Lähen nüüd varsti Citymarketisse. Sadama Citymarketisse. Nii et kui blogspottimise tuju, siis teab kuhu tulla.

Tea, kas ma lähen aastavahetuseks saarde tagasi või? Mis sa ise vanaaastõhtul teed?

PS: Kui tuju tundub niru olema, loe Madli päevaraamatut. Aitab. Ilus.

Minu postkasti potsatas arve kellegi Evi nimele. Elionilt. Panin arve postkastide juurde, et keegi majast äkki tunneb end ära. Ei miskit. Täna kiskusin millegipärast ümbriku lahti. Ei pidanud pettuma:

----------------------------------------
Osutatud teenused (01.11.2003 - 30.11.2003)

Kõnede arv: -
Kestus: -
Maksumus käibemaksuta: 0.00
Käibemaks 18%: 0.00
Maksumus käibemaksuga: 0.00
-----------------------------------------

Tea, kas oli üldse mõtet head paberit säärase arve jaoks raisata?

Müha püristus!

Tuleb välja, et mu kangelasel on ka vend! Ja mitte vähe, mitte vähe.

PS: Homme on Brežnevi Ljonja sünnipäev, paari päeva pärast Stalini oma, siis Jeesusel. Täna Brad Pitt. Detsembri teine pool on suurkujude poolest oi kui rikas.

Kammeljas-kammeljas kammel kammel kammeljaas kamm-melll-jaaas!

They Drew Fire - interessementissimo

Rohkem praegu ei midagi. Polegi millestki. Lumi sakib.

Ai carramba!

Lugesin siis kah teateküllmille läbi ja leidsin endagi ühest kohast:

"http://kalkar.offline.ee/blog/, http://www.supernormal.planet.ee/blogger/ - m6lemad sellised minu m6istes "tyypilise linnastunud arvutimehe" blogi head näited."

Aiaaaaii, valus, vääga valus on olla "tüüpiline linnastunud arvutimees" Bzb-wopp! Nutan luuüdi!

"Oi milline õnn, ma just olingi nii hädas!" hüüatas tädi, kui ma oma suures osas õlletaarat sisaldava prügikoti pudelikõlinal konteinerisse heitsin. Oli sihuke pruunide silmadega vanem daam. Just nimelt vanem daam, mitte mingi juuatäis prükkar. Ja ta hüüdis seda umbes sellisel toonil nagu võinuks ta hüüda parematel aegadel naabrinaisele: "Oh, taevas halasta, Hildur, on teil vast sel aastal kaunid krookused!"

Eesti on tore koht. Meil siin on kõige vahvamad prükkarid - tõelised daamid.

Persse küll.

Käisin ka kogemata seda va Herot vaatamas. Ega ma poleks läinud, aga Tommil oli pileteid üle. Oli kena küll. Väga ilus. Natuke segasid need pidevalt mõõkadega ringi keksivad tegelinskid. Oleks piirdutud langeva veetilga ja puulehe näitamisega, oleks tunduvalt etem olnud.

Ma läksin peldikusse, istusin potile, katsin silmad kätega kinni ja ei mõelnud mõnda aega mitte millelegi. Hakkas parem küll.

Mulle tuli täna meilikasti spämm. Pakuti mingit mõttetut sodi. Sorri, minu jaoks mõttetut sodi. See ei ole iseenesest midagi erakordset, et sellest kirjutama peaks, usu mind. Ometigi oli too kiri erinev teistest. Seal pöörduti minu kui Ookeri poole, ehk nimega, mida ma kasutan ainult siin ja lisaks kutsuvad mind nii ka mõned sõbrad. Kusjuures meil oli saadetud aadressile, mida ma tegelikult juba aaaaastaid ei kasuta, aga mis on mingist ajast suunatud mu praegusele aadressile.

Mh? Purjus peaga olen ennast kusagile registreerinud? Aga pole ammu nii purjus olnd, et hakkaks endale makeupi pakkumisi tellima. Aadressile, mille olemasolu ma peaaegu isegi ei mäletanud.

Kerttus.

Võdinvõdin. Võdinvõdin. Ooker võdiseb vaimustusest mõnda pilti vaadates. Ma tahaks momendil... eee... mmm... värvides kikerdada? ketshupit suust valgele ülikonnale tilkuda lasta? vana kärna haava pealt natuke servast lahti nokkida? lasta endale selja peale nimi ja number tätoveerida (hoki)? Midagi sinnakanti. Kell saab kohe kuus.